VASTLAPÄEV:

Vastlapäev on liikuvpüha ja selle arvestamine üsna keeruline. Vastlapäeval söödi viimast korda sealiha. Kuna liha oli selleks ajaks juba otsa saamas. Tuli piirduda keedetud seajalgadega. Juurde anti herne- või oasuppi. Magustoiduks küpsetati kooki ja odra- või nisuleiba ehk karaskit. Tänapäevased vastlakuklid on ümmargused saiakesed vahukoore ja moosiga on alles viimase aja nähtus. Seajala kontides tehakse vurri, millega on tore meelt lahutada. Kontide järgi püüti ka ennustada. Vastlapäeval lasti liugu ja lastakse ka nüüd. Korraldati sellepeale ka võistlusi. mida pikem liug, seda pikemad kasvad suvel linataimed.
Minu arvates on see igati lõbus päev. Saab kuklit süüa, liugu lasta ja muud põnevat teha.


LIHAVÕTTEPÜHAD:

Seda tähtpäeva nimetatakse ka ülestõusmispühadeks, munadepühadeks, kiigepühadeks ja kevadpühadeks. Lihavõtted on vana kiriklik nimi ja see märgib piiblilegendi järgi Kristuse ülestõusmispüha. Millega lõpeb pikk paast. Lihavõtted on püha, mis vältab mitu päeva ja lõppeb rõõmsa pühapäevaga, milleks on esimene täiskuujärgne pühapäev pärast kevadist pööripäeva. Sellele eelneb vaikne nädal, millest tähtsamad päevad on suur neljapäev ja suur reede – piiblilegendi järgi Kristuse ristilöömise päev. Kõige levinumaks oli eestlastel sel päeval kiikumine. Alates 18.sajandast levis munade värvimine ja kinkimine. Minu arvates on see lõbus päev saab mune värida.

KÜÜNLAPÄEV:

Küünlapäev on 2. veebruaril. Küünlapäev on üks neist pühadest, mis märgib poole talve möödumist. Küünlapäeval söödi sealiha ja seapea. mina arvan et küünlapäev on tore sest siis hakkab juba soojemaks minema.

JÜRIPÄEV:

Jüripäev on 23 aprillil. Rahvakalendris on jüripäev eelkõige põllumehe tähtpäev. Sel päeval lasti kari välja ja alustati künnitöid, teenistusse asusid suveks palgatud abilised. Jüripäeval ka koliti. seega oli tegemist väga olulise sündmusega - uue tööaasta algusega. Jüripäeval püüti rohkelt ennustada. Õhtul ja ööl enne jüripäeva tehti jürituld. Ümber tule mängiti ringmänge, tantsiti, lauldi ning puhuti torupille - nii tervitati kevadet. See tähtpäev on ka kuulus ühe ajaloolise sündmusega mis toimus aastal 1343. Mina arvan, et jüripäeval saab palju nalja ja lusti lõkke ääres.

VOLBRIPÄEV:

Volbripäev on 1 mail. Muistsed germaanlased uskusid, et nõiad kogunevad ööl vastu esimest maid ehk Walpurgi ööl Blocksbergi mäele metsikut pidu pidama. Seetõttu nimetatakse 1. maid volbripäevaks ja sellele eelnevat ööd volbriööks. Sarnaselt jüriööga tehti volbriööl lõket ehk maituld ja pidutseti korralikult, et tähistada talvevaimude lõpliku allajäämist nii metsas kui ka nurmel. Üliõpilased korraldasid Tartus karnevalirongkäike ja lõbusaid võistlusmänge. Mina arvan et volbripäev on lõbus päev saab ennast nõiaks või võluriks riietuda ja teisi hirmutada.

Scary Maze Game

Play more games at Fugly.com